Kulma soja kriisid( Кризисы холодной войны)

KЬLMA SХJA KRIISID

Teine maailmasхda oli vaevu lхppenud, kui inimkond sццstis ajstusse,

mid vхib vabalt pidada Kolmandaks maailmasхjaks, ehkki хige omapдraseks.

Lддneriikide eesmдrkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni

pidurdamine, Saksamaa tasьhendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.

NSVL eesmдrgiks oli USA mхju vдhendamine Euroopas, sхjas savutatu

kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.

1947.aasta mдrtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning

ьtles ,et Ameerika Ьhendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad

vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid

kхigil oli selge keda president silmas peab. Seda kхnet loetakse Trumani

doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika kдivitamishetkeks. 1946.aasta

mдrtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus ьles

koondama jхude vхitluseks kommunismiohu vastu.Churchili kхnes kхlas

esmakordselt mхiste “raudne eesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV

Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lддneriikide

suhtes.

Saksamaa lхhestumine

Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lддneriikide ja NSVL vahel

pхhimхttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais kьsimustes. Kuigi

vдliselt rддkisid endised liitlased vajadusest sдilitada ьhtne Saksamaa,

tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mхjuvхimu

Euroopas suurendada.

Lддneriigid, kel oli pхhjust karta Nхukogude ekspansiooni, otsustasid

tegutseda ьhiselt. Esialgu ьhendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning

loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nхustusid ameeriklaste ja inglastega liituma

ka prantslased, kes oleksid soovinud nдha oma vaenlast pigem jagatuna, kui

ьhtsena. Saksamaa lддnepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi

ning seal viidi lдbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa

ьlesehitamisele. Idatsoonis aga lдks vхim Nхukogude sхjaliste

administratsiooni surve tхttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud

kommunistide ja sotsialistide kдtte.

1948.aastal alustati lдnesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli

Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni vддrtusetu marga vдljavahetamises

tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nхukogude administratsiooni sellest ei

teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt

segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekддndeks rahareformi,

alustas Nхukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini lддnesektori

blokeerimist (kestis 324 pдeva).

Lддne-Berliini дhvardas nдlg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati

Lдne-Brliini varustamist хhusilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm

seisis taas suure sхja lдvel. Stalini eesmдrk oli sundida lддneliitlasi

loobuma Berliinist vхi muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama

NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma

uut sхda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis,

seepдrast ei ьletanud ta piiri sхja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva

lхpetas blokaadi.

Berliini kriisiga sai kхigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks

saanud. 24. mail 1949. astal jхustus Saksamaa Liitvabariigi pхhiseadus.

Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn

proletariaadi diktatuur. Mхnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud

sьndmusi lддnemades kьlma sхja alguseks. Pдrast seda muutusid Ida-Lддne

suhted varjamatult vaenulikuks. Algas vхidurelvastumine. Vastase

nхrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi

vхtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.

Marshalli plaan

Trumani doktriini jдtkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse

rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretдri kava majandusabist Euroopa

riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja

kaubanduspartnereid, kes oleksid vхimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka

lддneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lддne-Saksamaa

tugevnemine vхis tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda

nхudsid NSVL lьlitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka

NL-le ja oli хnnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi

abist keelduma.

USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi

eest.Tдnu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang,

tццstustoodang ja pхllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan tдhendas ka

Euroopa riikide sattumist ьha rohkem USA mхju alla. Eriti puudutas see

Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et

takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.

NATO

Kartes sхjalises mхttes vastasele alla jддda, tдiustasid mхlemad pooled

pidevalt oma sхjatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi

vesinikupomme. USA konstruktorid tццtasid vдlja strateegilisi pommitajaid,

NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt tдiustati хhu-ja

raketitхrjesьsteeme. Vхidurelvastumine jдtkus kuni 1980 aastate keskpaigani

ning viis selleni, et nii USA kui ka NL ьletasid mitmekordselt mхistliku

kaitsevajaduse taseme.

Lддne-Euroopa riigid, kel ei olnud vхimalust selliseid relvavrusid

hankida, otsisid kaitset koostццs USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi

Pхhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa

riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab

pakkuma kaitset Saksama vхimaliku rьnnaku eest. 1955. astal sai aga

Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi

Varssavi Lepingu Organisatsioon.

Korea sхda (1950-1953)

Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasхja

lхppedes hхivasid Nхukogude vдed Pхhja- ja Ameerika vдed Lхuna-Korea. Maa

jagati piki 38.paralleeli pooleks. Pхhja-Koreas upitas NL vхimule endise

Nхukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku

reziimi, lхunas valitses autoritaarne, mхnevхrra leebem valitsus. Maa

jagamine viidi lхpule 1948.aastal. Lхunas loodi Korea Vabariik, mida

tunnustas ka ЬRO, ja pхhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid

tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist

tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajхul oma vхimu alla ьhendama.

Pхhja-Korea jхudis sхjaettevalmistustes kaugemale.

Juunis 1950 tungisid Pхhja-Korea vдed ootamatult ьle 38.paralleeli. Nad

vallutasid peaaegu kogu Lхuna-Korea. Rahvusvaheline ьldsus mхistis aga

Pхhja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nхukogude

delegatsiooni puudumist , vхttis ЬRO vastu otsuse saata Lхuna-Korea

iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika

vдed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika vдeьksused Koreas ja

alustasid pealetungi, mille kдigus vabastati Lхuna-Korea ja vallutasid

omakorda enamik Pхhja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht,

et sхda laieneb kohe maailmasхjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste

jдrel sхlmiti juulis 1953 vaherahu, mida Lхuna-Koreasse jдid valvama

Ameerika vдed. Jagatuks on Korea jддnud tдnani. Pхhjas on endiselt jддnud

vхimul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini

arenenud Lхuna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus sхtta Hiina.See tхrjus

omakorda ameeriklased tagasi mхlem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks

ja pol aaastat positsioonisхda. Pideva vaststikku pommitmiseg pьhiti maa

pealt enm-vдhem kхik Korea linnad. Ameerika vдejuhatus kaalus tхsiselt

Kirde-Hiina linnade j sхjvдebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski

ei lдinud, sest kardeti NL vastulццki.

Paralleelselt sхjtegevuseg kдivitati vaherahukхnelused alates 1980

aastast toimunud demokratiseerimine.

Koreas hukkus ьle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54

246 inimesi. Sхja ebamддrane tulemus jдttis vхimaluse tхlgendada sed

suvaliselt. Kхik sхja osapooled kuulutasid oma vхitu, kuid tegelikult olid

kхik kaotajad.

“Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine

oli vajalik mхlemale poolele. NL дhvardas lддnemaailma vхimsate

vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL ьmber rajatud 250 sхjavдebaasi.

Mхlemad pooled hoidsid oma relvajхude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga

ьlimalt kulukas.

Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2

allatulistamisega NL хhuruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka

seoses Kuuba sьndmustega.

Kariibi kriis

1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel

Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt

abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide

katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tхukas

Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.

Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud

Nхukogude tuumalхhkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatus kььndis USA

keskosani. Arenes ьliterav rahvusvaheline sхjalis-poliitiline kriis-

Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti jхuda kompromissini. NL viis oma

raketid Kuubalt дra ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei rьnda

Kuubat ega pььa jхuga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku

reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakьmneid baasina.

Lдhis-Ida kriis

Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sхda alustas

Egiptus, mille eesmдrgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli

ьlekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli mдngis

Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sхjajuhtimise effektiivne metoodika.

Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sхda kestis 6 pдeva ning lхppes

Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli vдed

Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.

Kьlm sхda kestis veel kaua aega ja selle tдhtsaks sьndmuseks si

Berliini mььri pьstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis lхplikult

lхhestas Saksamad ning sьvendas lahkhelisid Euroopas. Kьlma sхj lхpust sai

rддkida ainult 1985.aastal, pдrast Gorbatsovi ja Reigani lдbirддkimistest.

Kasutatud kirjandus:

A. Adamson “Lдhijalugu” 12. klassile 2000.a.

Eric Hobsbwm “Ддrmuste ajastu” 2002.a.

Sisukord:

Sissejuhatus............................................................

................1

Saksamaa

lхhestumine........................................................1-2

Marshlli

plaan.....................................................................2-

3

NATO....................................................................

................3

Korea

sхda........................................................................

..3-4

Kariibi

kriis.......................................................................

..4-5

Lдhis-Ida

kriis.......................................................................

.5

Kasutatud

kirjandus...............................................................6