Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu

Tallinna Mustamдe Reaalgьmnaasium

REFERAAT

|Хpetaja: |Koostamine: |

| |Anton Vede?in |

| |10 “A” klass |

Tallinn

2000

BIOGRAAFIA

Ta on pдrit Lддnemaalt, Paadremaa Rььsmaalt, kus sьndis 1922. aasta

augustikuu 24. pдeval.

Rььsmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mьllerid)

asusid pidama ja pдriseks ostma juba eelmise sajandi lхpul. Esimesed

mдlestused ongi tal sьnnikodust: vana хlgkatu elumaja ja samasugune ait

ning karjalaut, kambri otsas suur aed хuna-, ploomi- ja kreegipuudega,

koplivдravas pхline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste,

lehmade ja lammaste pдralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi

kubises konnadest, suvel pьherdasid seal sead. Tagaхuest voolas lдbi kiire

oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga

oli vett nii vдhe, et kalad - lutsud ja haugid - jдid kuivale. Karjamaa oli

kхrge poliste mдndide alune, kust korjati korvi- ja tьnnitдite viisi marju

ning seeni. Heinal kдidi soos, sumbati poolest sддrest saadik vees.

Talveхhtutel nokitsesid mehed pьsside kallal, rohitsesid neid ja valasid

kuule ning haavleid, et jдnese- vхi rebasejahile minna. Ahjupragudes

laulsid kilgid.

Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud

invaliidina. Ta abiellus naabervallast pдrit taluteenija Miina Adleriga.

See abielu ei kestnud kaua. Pдrast tema venna Antoni sьndi 1925. aasta

algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Jдi ta vennaga vanaema

Vana-Miina hoole alla. Sellega Rььsmaa хnnetused ei lхppenud: vanaisa

Kaarli kьlmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt

hauda, jдrgnes vanaema pikaajaline haigus. Tццkдtest tuli puudus, vхlad

дhvardasid talu. Kхik kokku viis selleni, et Rььsmaa anti Harri isa хe,

s.o. tema tдdi Anastasia ja tдdimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere

asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis

aga Rььsmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jдrel

tьhjaks jддnud.

1929. aasta oli linna ьmberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tццpuuduse

aeg. Siitpeale lхppes tema muretu vдikelapsepoli: mдletas, et ta ei

kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust Rььsmaa хuest, jхest ja

loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta jдrjest haige. Tekkis

mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi pдriselt vabanenud.

1930. aasta sьgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tдnava (V)

algkooli esimesse klassi. Tдhed olid tal juba maal gooti tдhestikuga

aabitsast selgeks хpitud, kuid koolis tuli need uue хpiku jдrgi ьmber

хppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise kдtte.

1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi

perekonda kaks tьtart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli kхike kхige

paremini mхelnud, lдks suure pere ьlalpidamine juhusliku tццga raskeks.

Harri koos vennaga jдi vanaema kasvatada. Vanema tццtas maja- ja

kooliteenijana, vahepeal elas kхdus Rььsmaal. Sai ta koolis kдia Tallinnas,

Paadremaal, Taeblas ja Keilas. Хppimine oli aastatega jдrjest edukamalt ja

tunnistused paremaks lдinud. Koolis olid siis moes testid. Хpilasele anti

trьkitud kьsimustelelt, milles tuli tдita lьngad vхi teha arvutused. Hinde

mддras punktide arv. Nad хppisid kхik pььdlikult ja хhinaga, testide

kirjutamisel iga punkti pдrast pingutades ja omavahel vхisteldes. 1936. a.

kevadel Harri lхpetas Paadremaa Algkooli.

Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jддb maale

sulaseks vхi lдheb linna mхnd ametit хppima. Tal oli kindel soov edasi

kooli pддseda. Ta tahtis хpetajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli

lхpukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas

elanud vanatдdi soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste

Kaubandus-Дrindus-Keskkooli Sakala tдnavas. Seal oli koos kolm kooli:

kaubanduskool, kommertsgьmnaasium ja progьmnaasium; direktor ning хpetajad

olid ьhised.

Esialgu ei lдinud tal keskkoolis kuigi hдsti. Kхige suuremat vaeva

nдgis vххrkeelega, mida maa-algkoolides ьksvahe ьldse ei хpetatud,

linnakoolides aga kьll. Oli ta saksa keeles kaasхpilastest maha jддnud ja

vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest nхrgem. Alles teisest klassist

alates jхudis pikkamццda jдrele, kui saksa keelt hakkas andma хpetaja L.

Kivimдgi, tдpne ja nхudlik nii enese kui ka хpilaste suhtes. Ьldiselt talle

koolis meeldis. Хpetati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi

poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fa?ismi olemusest

Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooхpetaja ja

hilisem direktor U. Kessler. Oldi nхudlikud, tundides valitses hea

distsipliin, klassikursuse kordamise vхimalust ei antud. Rхhku pandi

iseseisva tцц harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi,

nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa

keeles; toimetasime ja trьkkisime oma ajakirja "Poiste Hддl". Kooli mainet

хpilaste silmis tхstis tublisti seegi, et paljud nende хpetajad olid ise

kдsutatavate хpikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor

O.J. Kiisel, raamatupidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa

keel -H. Pezold, fььsika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonistamine E.

Kana.

Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja lдksid kiiresti. Suved veetis

Paadremaal sьnnikodus. Rььsmaa lдks ьlesmдge: raadati vхsa- ja

lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid,

talus peeti head piimakarja. Mхistagi polnud see tulnud iseenesest, vaid

suure tццga. Tццd nхuti lasteltki, rддkimata suurest linnakooli poisist.

Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast

maale pддses. Rььsmaal sai ta selgeks mitmesugused maatццd. Talumehe

hoolsus pхlluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva

kallikspidamine on sellest ajast meeles.

Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri mхtlema

edasiхppimisest gьmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti ьlikooli. Klassis

oli teisigi, kellel sama mхte. Vхtsid nad eratunde matemaatikas - kroon

tund -, sest kaubanduskooli ja progьmnaasiumi programmid erinesid.

Vдljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jддda pidas ta siiski vдga

nigelaiks. Kevadel tuli tal gьmnaasiumi mхte katki jдtta - ei nдinud

vхimalust kulude katmiseks.

Kaubanduskooli lхpetamise jдrel oleks saanud tццd pangas, kuid Harri

see ei meelitanud - jдllegi vaevas kahjutunne, et ta polnud хppinud

seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: дra kдia ajateenistuses. Juunikuu

algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kдidud.

Algasid 1940. aasta suve pццrdelised sьndmused. Sхjavдkke ei voetud ja

ta sхitis suveks Rььsmaale. Pidi ka aru pidama, mida edasi teha. Ootamatult

selgus, et Rььsmaal ei olda tema edasiхppimise vastu, tдdimees koguni

soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud -

arvas, et kьll ta tuleb rahaga vдlja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda

цelda ei lasknud. Tallinnas kдies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta

tundis huvi, mida Harria teeb vхi kavatseb. Kui rддkis soovist

kommertsgьmnaasiumi astuda, otsustas asja samas tдnavanurgal: paneb nime

kirja.

1940. aasta sьgisel oli taas oma Sakala tдnava koolis, aga seekord

Tallinna Poeglaste Kommertsgьmnaasiumi ehk "Komme" хpilane. Endisi "Kauba"

poisse istus peale tema klassis veel kolm, ьlejддnud olid tulnud teistest

Tallinna progьnmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu lдks sel sьgisel vдga

sьndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jдrjest: esiteks muudeti kooli

nimetus - kommertsgьmnaasiumist sai kommertskool; teiseks lьhendati

хppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja хpilaste ьllatuseks, hakati

maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rььsmaalt suvise

tцц eest kaasa saadud saja krooniga polekski tal ilma stipendiumita midagi

peale hakata olnud. Хppeaja lьhendamine toi kaasa tunniplaani tunduva

paisumise, kuid "Kauba" poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad,

masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatццd.

Ьhel vahetunnil tхmbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana

Harri kitlinццbist kinni vхttes enda juurde ja ьtles, et tahab nхu anda.

Oli vддrt nхu: teha jхulust ьleminekueksamid teise klassi ja kool kevadel

lхpetada, lubas avaldust хppenхukogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt дra

хppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ьldained.

Nii lдkski. Aega oli kьll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad

eksamid дra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lхpetas

kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli

lхputunnistus — see vхrdub keskkooli lхputunnistusega, kaubanduskooli oma

aga mitte. Harri jaoks kхige olulisem seoses teise klassi ьleminekuga

selgus mдrtsis, kui lхppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse

Rahvakomissariaadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli

хpetajatena ja osa vхtma vastavatest kursustest. Teisiti цeldes; pakuti

хpetajaametit, seda, millest oli ta mхelnud juba algkoolist peale, aga

kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta

sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu kooli peale oli see ainus. Vastus

tuli rutem, kui oodata vхis -Harri arvati rahvakooli хpetaja kandidaadiks,

saadeti ka tццjuhendid algkooli хppeprogrammide ja хpikute lдbitццtamiseks

ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama

23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka kхige noorem ьle saja

хpetajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lхpetatud, sхitis Harri

Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et juba enne jaanipдeva, mida kodukьlas

peeti alati armsa pidulikkusega, peab tagasi Tallinnas olema.

Algas Suur Isamaasхda. Kursused ei toimunud. Jдin Paadremaale, tuli

Saksa okupatsiooni aeg.

Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema хpetajakutseks valmistumine

teada ja tema ettepanekul suunas Lддnemaa koolivalitsus Harri Martina

Algkooli tццle. Oli ta хpetajaks Martnas, Rхudes ja Lihulas, seejдrel

teenis kaks aastat tццpataljonis. Pдrast demobiliseerimist 1946, aasta

novembris tццtas jдlle хpetajana Lддnemaal, seekord Saulepis.

1947. aasta l. septembrist tuli Mдrjamaa Keskkooli. Mдrjamaale ta oleb

jддnudki. Tццtas ta Ants Lauteri nimelises Mдrjamaa Keskkoolis kolmkьmmend

ьks aastat, nendest kakskьmmend kuus хppealajuhatajana. Tцц kхrval lхpetas

1950. aastal Tallinna хpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise

Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja

keemiaopetaja kutse.

1957. aastal Harri abiellus хpetaja Elsa Milliga. Nende peres on tьtar

Miina, kes хpib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.

Sхjajдrgset kooli iseloomustasid хpilaste ja хpetajate ьhiskondlik

aktiivsus ning vдsimatu tццrьgamine. Toimusid хpilaste kunstilise

isetegevuse olьmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks ьlevaatuseks Harri kirjutas

nдidendi "Tдismehed", millega jхudsid "Estonia" lavale. Kriitika nimetas

nдidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hдsti mдngituks,

nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas nдidendeid

veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jхudnud, olid

ьlesehituselt liiga lхdvad ja igavad.

Ьhel pдeval, mдletas ta seda hдsti, tuli kooli хpetajatetuppa tuttav,

muheda olekuga noormees, ьks nendest, kellega koos olid Sakala tдnavas oma

koolide "Poiste Hддlt" trьkkinud –

Holger Pukk. Holger tццtas siis "Sдdeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri

koostцц "Sдdeme", hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja

klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta

"Sдdemele", "Pioneerile" ja "Tдhekesele", kujunes tutvus ning koostцц

toimetuste tццtajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Mдnni, Heino

Vдli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linnamдe ja teistega. Sai Harri

ohutust oma raamatute kokkupanemiseks.

Lapsepхlvekodu, хpitud eriala, tцц koolis, samuti Lддne-Eesti eluolu,

ranniku, laidude ja saarte loodus on mхjutanud tema kirjutamise ainevalda.

Tema raamatute esitrьkkide toimetaja "Eesti Raamatu" lastekirjanduse

toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda tццd autori jaoks

oluliseks, ja selles mхttes on tal onne olnud,

Koolitцц kхrvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma

juurde jддda. Otsustas kirjutamise kasuks - 1978. a. jдtis хpetajatцц ja

lahkusin koolist.

-----------------------

[pic]

[pic]

-----------------------

5